Londonist tagasi tulles jäi kummitama mõte – miks kõlab sealsetes klubides enamasti kodumaine (või emakeelne) muusika, aga meil siin valdavalt ingliskeelne… Päris kummaline oleks ette kujutada, et näiteks East-Endi klubid mängiks kogu öö ainult Saksa muusikat.

Kas me ei ole piisavalt uhked enda muusika ja keele üle või tehakse head muusikat lihtsalt liiga vähe?

Plaatide müük näitab, et tavaliselt domineerivad Eesti plaadid, samas on klubides ja raadiotes olukord vastupidine.

Siit tekib omakorda küsimus, et mis mõtet on üldse meie enda keelel ja kultuuril, kui me seda ei toeta? Eriti nii väikese riigi nagu Eesti puhul, mis on niigi omamoodi luksus.

Teine pool on muidugi selles, et kas me eestlastena saame üldse väita, nagu me saaks aru välismaise muusika kultuurilisest kontekstist (eriti laulusõnade puhul). Enda puhul ma küll seda teha ei saa. Iga gizzy-grizzly räppar ajab täiesti oma rida sõltuvalt asukohast ja kohati on päris keeruline (kui mitte võimatu) jälgida, millest jutt käib.

Seoses sellega otsustasin teoks teha pikemat aega peas küpsenud mõtte.

Sel neljapäeval käivitub Von Krahli Teatri baaris uus peosari Estosteroon. 100% eesti muusika – nii laivis kui plaatide pealt.

Laiviga teeb otsa lahti Orelipoiss ehk Jaan Pehk – teda on toetamas Tapecut didgeridool. Kinkymint seevastu on nii DJ kui laivi eest (elektro, techno, hiphop).

DJ nimekiri on järgmine:

• Tõnis Kahu – alati huvitavat ja head muusikat kriitilisest vaatepunktist
• Marju Marynel Kuut – soul’i diiva toob kaasa lugusid, mida isegi Kahu ei tea
• Enn Tiidumaa – house, ambient, klassikaline

Lisaks on avatud ka siseõu, lava ees muru jpm. Uksed lahti kella 22st. Täpsem info Facebookist.

Toetajateks on Haljassaare haljastus ning Mööbeldaja (Telliskivi tänaval).

Vb kõige huvitavam selle ürituse puhul on see, kauaks muusikat jätkub – kas sügisel hakkavad lood juba korduma?

BTW: Üks mu enda lemmiklugu läbi aegade:

We’re celebrating the release of our new single ‘The Messenger‘. I’ve been producing a new band Ehitajad (aka The Construction Workers) since the beginning of the year. This is our 2nd single – sounds kind of house music + rave attitude imo. Remixes were done by Audiostalkers (SWE), L-OW and Priit Kirss.

It’s currently on sale at Muusika24.ee and at Rada7.ee. International release and music video to follow soon..

Here are the tour dates:

• 18th of June – Genialistide Klubi – Tartu, Estonia
• 19th of June – Puhas Kuld – Viljandi, Estonia
• 25th of June – ArtCafe – Tallinn, Estonia
• 2nd of July – Levist Väljast – Tallinn, Estonia
• 9th of July – Rakvere Teatri Kohvik – Rakvere, Estonia
• 17th of July – Nabaklab – Riga, Latvia

Be seeing you!

I recently switched my live performances from FL Studio to Ableton Live!. I own a Korg nanoKONTROL (which I use a lot during the shows) so I needed the functionality of my nanoKONTROL in Ableton as well.

So, here’s a short overview on how to do it in Windows Vista:

1. Download the User Remote Script (korgnano_live.zip) from Create Digital Music
2. Unzip the UserConfiguration.txt to
   C:\Users\[YOUR USERNAME]\AppData\Roaming\Ableton\Live [VERSION NUMBER]\Preferences]\User Remote Scripts\nanoKONTROL\
3. Connect your Korg nanoKONTROL to your computer
4. Go to Control Panel > System > Device Manager
5. Under “Sound, video and game controllers” you should see Korg nanoKONTROL. Right click on it and select Properties.
6. Under the “General” tab you should a line that says something like “Location: Port_#0001.Hub_#0002” (see the picture below). This means your Korg nanoKONTROL is connected to your computer via USB port number 1.
7. Now open up the UserConfiguration.txt and add the following line there: ControllerName: 1
8. Start (or restart) your Ableton Live! and open up Preferences > MIDI / Sync
9. Make sure you select Korg nanoKONTROL as the Control Surface (and both for Input and Output) and Track and Remote for MIDI ports (see the picture below).

…and you’re done

Now you can start midi mapping the nanoKontrol. It’s also possible to use templates I guess but I personally like to customize from scratch. The same process works for Korg nanoPAD as well.

Remember that you should change the “ControllerName” variable every time you connect your nanoKONTROL via different USB port.

TIP: Something to listen while you’re going through the whole process (one of my personal favourites from 2009): 3 Pead – Uned

Beware of the long intro

I visited Barcelona in May last year and got a proper skin burn (before going to Morocco haha) but loved the city nevertheless. As far as I’ve heard everyone who have been there wants to go back so I’m no exception.

One of the places I visited in Barcelona was Antonio Gaudi’s park. The architecture of Gaudi is just plain right amazing. With some fairly simple adjustments he can make an office building look like a spaceship (not to mention Sagrada Familia).

The park itself is a fairyland:

While standing on the hill (there in the park), watching the cityscape I heard some divine music from down below. I went to check it out and found a man playing something that looked like an iron pot.

It turned out that the pot is called hang – a relatively new instrument (~10 years old) from Switzerland. Hang players prefer to call it a sound sculpture (not a drum) which makes perfect sense to me.

In the autumn I started working on a new untitled track. I needed some percussion and was introduced to a guy called Mattias Siitan. I think there are only a couple hang players in Estonia and Mattias is one of them. I was really lucky to find him.

Here’s a live session we did with Mattias a while back:

The track is titled “Antonio’s Park” btw.

More news to come soon, the winter has been really productive.

First about MySpace. It was in desperate needs for some kind of analytics. And what they came up with is actually better than the other services currently have:

You can see the demographics of your fans (very helpful when planning a campaign) and friends, Trends over time (such as song plays, friends and profile views), song statistics (apparently the 1st song in the playlist is not always the most popular), blog statistics and visitor maps.

I used to rely on NextBigSound a bit for analytics and will continue to do so (as my activities are scattered around the internet) but I think it’s great that MySpace shows at least some innovation. BTW: they recently bought Imeem as well (although I haven’t figured out the reason yet).

The second good news is about Facebook. There have been talks about customized (targeted) updates for at least half a year now.

Today I noticed that when I update my status for my artist page I can target the update by country and/or language:

That’s great news! It solves the problem of sending updates in Estonian to my London fans for example.

Actually let me rephrase it – it’s huge. If this feature rolls out to personal profiles as well then people can finally separate their professional and personal life. These two tend to overlap in social networks.

Would you really like to update your professional contacts about another morning in the toilet after a Friday night?

Finally we’ve got an app that does just that – let’s us mix YouTube videos without having to switch between multiple tabs.

Not sure why I thought I needed a separate post for it (I could have just tweeted) but for some reason it feels necessary.

So here you go – to Ibizaah!

WFMU (the superb independent NY radio station) has done a live session with Bobb Trimble & The Flying Spiders. If you don’t know who Bobb Trimble is then have a peek here. More mp3s here.

The old man may be toothless but the sound definitely isn’t. 5 mp3s from the session can be downloaded from WFMU’s blog.

Yep, it’s true. Tickets are available at Piletilevi already.

Brian Harvey’s bio:

Harvey has taken part in the fourth series of I’m a Celebrity… Get Me Out of Here!, leaving after an argument with Janet Street-Porter. He did not enjoy his time in the jungle and often complained of hunger. In one outburst, he declared in his broad Cockney accent, “I fought dere’d be people be’ind trees slippin’ you a baked potato or summink.”

On 12 December 2001, he was attacked in a club car park in Nottingham and hit in the head with a machete.

In May 2005, after being diagnosed with clinical depression, Harvey was hospitalised after an alleged suicide attempt.

On 31 May 2005, he was readmitted to hospital in a critical condition after falling under the wheels of his Mercedes-Benz motor car, whilst driving. According to Harvey, the accident happened after he felt sick after eating 17 piping hot baked potatoes, “each with it’s own delicious filling”, he added. He pulled over to be sick, and whilst his head was outside his car, he tipped over and accidentally ran himself over.

Samal ajal, kui ma selle üle pead murran, ütleb miski minus, et mul on aeg otsa lõppemas. Vähem kui 20 tunni pärast algab Rabarock ja ilmselt enne, kui ma selle mõtte lõpuni mõelda jõuan, avastan ennast Järvakandi aleviraamatukogu tagant põõsastest tühjade õllepurkide ja konide vahelt magamas.

Olen ärevil, aga see ärevus on erinev eelmisest aastast. Ärevus tähtaja mitte festivali enese eel. Valner on mult loo välja pigistanud pühapäeva keskpäevaks. Lugedes eelmiste aastate arvustusi, kus juttu peaasjalikult muusikast, muutub mu nägu kahvatuks. Kuidas iseloomustada festivali, mis toimub viiendat korda järjest ja mille muusikavalik on 91% ulatuses minu omast täiesti erinev. Virumaa Teatajas võiks ju mu ilukirjunduslike sugemetega avantüür märkamata jääda, aga Postimehes asjad vast nii libedalt ei lähe.

Võiksin rahulikult võtta, võiksin mitte osta kuuspakke, võiksin mitte kirjutada plaate saksa industriaali ja inglise acidcore’ga, võiksin panna selga heledad riided ja käele Stockmanni kullapoest ostetud 3000-kroonise nahkrihmaga kella. Võiksin veel palju muud, aga kui sul on 3 festivali passi, kellest ühe jaoks on soovitus „kutsu või kolme peaga okset purskav lohe,“ siis ei ole ärevus kerge kaduma. Ja okset purskav lohe hiilib samal ajal mööda Rakvere kõrvaltänavaid ringi, proovides päid juurde kasvatada, et bensuraha kokku saada. Mõtlen, miks ma ise ennast ristile tõmban. Pealegi veel suurima tiraažiga päevalehes Eestis.

Toimetaja poolt on kindel eesmärk: „kirjuta muusikast“. Pean nüüd välja mõtlema, mida on arvustada festivalil, mille eesmärk on saada metsavahel sõpradega kokku, panna nädal aega tehnikat üles ja kutsuda kõik tuttavad kolmepäevasele joomingule, et pärast seda nädal aega tehnikat alla võtta? Pean oma 3 festivali passi välja teenima.

Esimese päeva esinejad on mulle üsna tume maa. MySpace’i kuulates saab pildi natuke selgemaks, aga mitte kuigi palju. See ei ole muusika, mida võiks 8. korruse kontoris läptopi kõlaritest kuulata. Tekib paratamatult sama loll tunne, kui mõtlen selle Statoili teenindaja peale, kes vastab kõigile küsimustele „karta on“. Erinevalt tallinlastest, on raske aru saada, millest näiteks too Soome punt Viikate üldse laulab või kas pillimäng on tasemel või mitte (siidinäpuna oskan ainult The World of Warcraft’i mängida). Folk-metal tundub egatahes pop olevat, hämaras telklaagris ringi luusides tunnen ennast Bilbo Bagginsina, kes on leidnud sõrmuse ja on otsustanud seda valvama hakata (antud juhul siis oma sibulasõrmuseid).

Esimese päeva peaesinejaga (KMFDM) on see lugu, et lauljanna (või sündimängija või millist rolli ta parajasti ka laval ei täidaks) ei oska absoluutselt laulda. Muusika funktsioon ongi siin pigem mitte langeda alla igasugust arvestust – mitte muutuda liiga häirivaks, aga olla samal ajal raju ja kanda välja oma imidžit. Või kas on ikka nii? „Täiesti ükskõik tegelikult,“ mõtlen lava ees pori tallates ja Marko Mägi läbivettinud riideid vahtides. Festivali kõrghetk saabub hoopis autost festivali ülekannet kuulates ja juhuslike möödujatega puukuuri taga juttu rääkides.

„Selline jama, et lasin just vett välja vastu puud ja ment tõmbas ligi. Sain mingi 360 krooni trahvi ära kohe ka. Naersin politseile näkku: „Hä-hä-häää – ma ei maksa elusees seda ära. Sellest rattast, mis ma rõdule viskasin, sa ei teagi“. Kurat, sellest rattast ta ei teadnudki – hakkas kohe uurima, et mis ratas.“

Anthrax’i fänne kohtab igal sammul. Ilmselt on selles bändis veel midagi, mis teistes vanades rokipeerudes on ammu kaduma läinud. Ladytron on aga tõeline emandate paar – kindel panus. Nad pole kunagi olnud vabaõhubänd ja ei saa seda ka olema. Rabarockil on see ka väga hästi näha. Live on tasemel, aga kui mitte just valel ajal, siis vähemasti vales kohas. Tundub, et neil endil on aga täiesti ükskõik, kus nad parasjagu esinevad või MTV-le intervjuusid annavad.

Sama lugu on Numaniga, kellele meeldib ennast nüüd väikeseks tüdrukuks riietada. Numan suudab tegelikult isegi üllatada – stoiline elektro paipoiss on asendunud õllekõhuga rokkariga. Too uus „new man“ isegi naeratab korraks, aga väsib ka üsna kiiresti.

Numani meigitud sündimängija tundub lausa nuruvat, et temast novell kirjutataks. Miks tal vanast peerust Gary’st kõrini on, kuidas ta bändist lahkub, tahab teha oma gruppi (The Killers), kuid satub selle asemel nõela otsa ja vajub Camdenis lõpuks unustusse. Kender lisab siia omapoolse visiooni ilatsevast vanamutist, kes talle kööktuba üürib ja oma kollaseid varbaküüsi lakkima sunnib.

Hommikul leian ennast tühjade õllepurkide ja konide vahelt magamas. Vähem kui 20 tunni pärast peavad kõik Eke Lainsalud tööl olema. Ja me ei ole sammugi lähemal segaselt püstitatud ülesande lahendamisele: „Kuidas müüa reoveeneelu salaja maha?“

Märkus: toimetatud versioon ilmus tänases Postimehes. Eelmise aasta ülevaade ripub Virumaa Teataja veebis.

Friday, 12th of June

Going to Rabarock? Yes, you are.

In case you stayed in Tallinn you might want to check out BiiT004 festival at Telliskivi.

Some people might find it cool to dance in the rain on Viljandi’s beach to Rando Sulg’s beat (yes, he’s back on the scene). Hype The Funk brings actually a bucket load more DJ’s than just Rando but let’s hope they all won’t sound “Defected” like Gary Ward or Widenski. Cheap tickets and a beautiful location!

Saturday, 13th of June

Yep, we’re still at Rabarock because the most interesting bands perform on Saturday – Popidiot, Ladytron (and even the once legendary B.D.Ö. and Gary Numan).

Drop by during the day (before 4pm) for the flea market at Telliskivi again. I think snacks are available there as well for the headache…

Sunday, 14th of June

Will be reporting from Rabarock to the press at the backseat of a ’98 blue Volvo in exchange for the press passes. I guess others (with more sense in their minds than trying to write after a 2-day festival in the woods) will try to find their way back to cities through bushes of Järvakandi.

Last but definitely not least: Ariel Pink’s Haunted Graffiti @ Tapper. If there was only one show/event that I could attend this year then this would be the one, no doubt in my mind.

Interested in getting regular event updates?

Sign up for the RSS feed (don’t worry if you dunno what it means – you can also get the updates via email) and you won’t miss a thing.